diplomaat

Dutch

Etymology

Borrowed from French diplomate, a derivation of New Latin dīplōmaticus.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˌdi.ploːˈmaːt/
  • (file)
  • Hyphenation: di‧plo‧maat
  • Rhymes: -aːt

Noun

diplomaat m (plural diplomaten, diminutive diplomaatje n)

  1. A diplomat, accredited in diplomacy to formally represent a government or equated political party.
  2. A diplomatic person, who shows tact and insight.

Derived terms

Descendants

  • Indonesian: diplomat

Estonian

Pronunciation

  • IPA(key): /d̥iploˈmɑːt/, [d̥ʲiploˈmɑːtˑ], /ˈd̥iplomɑːt/, [ˈd̥ʲiplomɑːtˑ]

Noun

diplomaat (genitive diplomaadi, partitive diplomaati)

  1. diplomat

Declension

Declension of diplomaat (ÕS type 22e/riik, t-d gradation)
singular plural
nominative diplomaat diplomaadid
accusative nom.
gen. diplomaadi
genitive diplomaatide
partitive diplomaati diplomaate
diplomaatisid
illative diplomaati
diplomaadisse
diplomaatidesse
diplomaadesse
inessive diplomaadis diplomaatides
diplomaades
elative diplomaadist diplomaatidest
diplomaadest
allative diplomaadile diplomaatidele
diplomaadele
adessive diplomaadil diplomaatidel
diplomaadel
ablative diplomaadilt diplomaatidelt
diplomaadelt
translative diplomaadiks diplomaatideks
diplomaadeks
terminative diplomaadini diplomaatideni
essive diplomaadina diplomaatidena
abessive diplomaadita diplomaatideta
comitative diplomaadiga diplomaatidega

Further reading

  • diplomaat”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • diplomaat”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • diplomaat in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.