võtti

Votic

Etymology

From võttaa + -ii. Compare Estonian võti, Finnish otin.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈvɤtiː/, [ˈvɤtːi]
  • Rhymes: -ɤtiː
  • Hyphenation: võt‧ti

Noun

võtti

  1. key

Inflection

Declension of võtti (type XIII/seeme, tt-t gradation, gemination)
singular plural
nominative võtti võttimõd
genitive võttimõ võttimijõ, võttimii
partitive võtittõ võttimiitõ, võttimii
illative võttimõ, võttimõõsõ võttimiisõ
inessive võttimõz võttimiiz
elative võttimõssõ võttimiissõ
allative võttimõlõõ võttimiilõ
adessive võttimõllõ võttimiillõ
ablative võttimõltõ võttimiiltõ
translative võttimõssi võttimiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.