sõnatširjõ
Votic
Etymology
From sõna + tširjõ. calque of Finnish sanakirja and Estonian sõnaraamat, both literally meaning "word-book".
Pronunciation
- (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈsɤnɑˌt͡ʃirjɑ/, [ˈsɤnɑˌt͡ʃirʝə̠]
- Rhymes: -irjɑ
- Hyphenation: sõ‧na‧tšir‧jõ
Declension
Declension of tširjõ (type III/jalkõ, no gradation) | ||
---|---|---|
singular | plural | |
nominative | sõnatširjõ | sõnatširjõd |
genitive | sõnatširja | sõnatširjojõ, sõnatširjoi |
partitive | sõnatširja | sõnatširjoitõ, sõnatširjoi |
illative | sõnatširjasõ, sõnatširja | sõnatširjoisõ |
inessive | sõnatširjõz | sõnatširjoiz |
elative | sõnatširjõssõ | sõnatširjoissõ |
allative | sõnatširjõlõ | sõnatširjoilõ |
adessive | sõnatširjõllõ | sõnatširjoillõ |
ablative | sõnatširjõltõ | sõnatširjoiltõ |
translative | sõnatširjõssi | sõnatširjoissi |
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. |
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.