põimukuu
Võro
Etymology
From põim + kuu.
Inflection
Inflection of põimukuu
singular | plural | |
---|---|---|
nominative | põimukuu | põimukuuq |
accusative | põimukuu | põimukuuq |
genitive | põimukuu | põimukuiõ |
partitive | põimukuud | põimukuid |
illative | põimukuuhõ põimukuuhtõ |
põimukuihõ põimukuihtõ |
inessive | põimukuun põimukuuhn |
põimukuin põimukuihn |
elative | põimukuust | põimukuist |
allative | põimukuulõ | põimukuilõ |
adessive | põimukuul | põimukuil |
ablative | põimukuult | põimukuilt |
translative | põimukuus | põimukuis |
terminative | põimukuuniq | põimukuiniq |
abessive | põimukuuldaq | põimukuildaq |
comitative | põimukuugaq | põimukuiõgaq |
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.