kohtuu

Finnish

Etymology

Likely from kohtuus through the compounding form kohtuu- (such as in kohtuuhinta, kohtuuhintainen).

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkohtuː/, [ˈko̞xt̪uː]
  • Rhymes: -ohtuː
  • Syllabification(key): koh‧tuu

Noun

kohtuu (informal)

  1. reasonableness, moderateness
    Synonyms: kohtuus, kohtuullisuus

Declension

Inflection of kohtuu (Kotus type 17/vapaa, no gradation)
nominative kohtuu kohtuut
genitive kohtuun kohtuiden
kohtuitten
partitive kohtuuta kohtuita
illative kohtuuseen kohtuisiin
singular plural
nominative kohtuu kohtuut
accusative nom. kohtuu kohtuut
gen. kohtuun
genitive kohtuun kohtuiden
kohtuitten
partitive kohtuuta kohtuita
inessive kohtuussa kohtuissa
elative kohtuusta kohtuista
illative kohtuuseen kohtuisiin
kohtuihinrare
adessive kohtuulla kohtuilla
ablative kohtuulta kohtuilta
allative kohtuulle kohtuille
essive kohtuuna kohtuina
translative kohtuuksi kohtuiksi
abessive kohtuutta kohtuitta
instructive kohtuin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kohtuu (Kotus type 17/vapaa, no gradation)
first-person singular possessor
singular plural
nominative kohtuuni kohtuuni
accusative nom. kohtuuni kohtuuni
gen. kohtuuni
genitive kohtuuni kohtuideni
kohtuitteni
partitive kohtuutani kohtuitani
inessive kohtuussani kohtuissani
elative kohtuustani kohtuistani
illative kohtuuseeni kohtuisiini
kohtuihinirare
adessive kohtuullani kohtuillani
ablative kohtuultani kohtuiltani
allative kohtuulleni kohtuilleni
essive kohtuunani kohtuinani
translative kohtuukseni kohtuikseni
abessive kohtuuttani kohtuittani
instructive
comitative kohtuineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative kohtuusi kohtuusi
accusative nom. kohtuusi kohtuusi
gen. kohtuusi
genitive kohtuusi kohtuidesi
kohtuittesi
partitive kohtuutasi kohtuitasi
inessive kohtuussasi kohtuissasi
elative kohtuustasi kohtuistasi
illative kohtuuseesi kohtuisiisi
kohtuihisirare
adessive kohtuullasi kohtuillasi
ablative kohtuultasi kohtuiltasi
allative kohtuullesi kohtuillesi
essive kohtuunasi kohtuinasi
translative kohtuuksesi kohtuiksesi
abessive kohtuuttasi kohtuittasi
instructive
comitative kohtuinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative kohtuumme kohtuumme
accusative nom. kohtuumme kohtuumme
gen. kohtuumme
genitive kohtuumme kohtuidemme
kohtuittemme
partitive kohtuutamme kohtuitamme
inessive kohtuussamme kohtuissamme
elative kohtuustamme kohtuistamme
illative kohtuuseemme kohtuisiimme
kohtuihimmerare
adessive kohtuullamme kohtuillamme
ablative kohtuultamme kohtuiltamme
allative kohtuullemme kohtuillemme
essive kohtuunamme kohtuinamme
translative kohtuuksemme kohtuiksemme
abessive kohtuuttamme kohtuittamme
instructive
comitative kohtuinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative kohtuunne kohtuunne
accusative nom. kohtuunne kohtuunne
gen. kohtuunne
genitive kohtuunne kohtuidenne
kohtuittenne
partitive kohtuutanne kohtuitanne
inessive kohtuussanne kohtuissanne
elative kohtuustanne kohtuistanne
illative kohtuuseenne kohtuisiinne
kohtuihinnerare
adessive kohtuullanne kohtuillanne
ablative kohtuultanne kohtuiltanne
allative kohtuullenne kohtuillenne
essive kohtuunanne kohtuinanne
translative kohtuuksenne kohtuiksenne
abessive kohtuuttanne kohtuittanne
instructive
comitative kohtuinenne
third-person possessor
singular plural
nominative kohtuunsa kohtuunsa
accusative nom. kohtuunsa kohtuunsa
gen. kohtuunsa
genitive kohtuunsa kohtuidensa
kohtuittensa
partitive kohtuutaan
kohtuutansa
kohtuitaan
kohtuitansa
inessive kohtuussaan
kohtuussansa
kohtuissaan
kohtuissansa
elative kohtuustaan
kohtuustansa
kohtuistaan
kohtuistansa
illative kohtuuseensa kohtuisiinsa
kohtuihinsarare
adessive kohtuullaan
kohtuullansa
kohtuillaan
kohtuillansa
ablative kohtuultaan
kohtuultansa
kohtuiltaan
kohtuiltansa
allative kohtuulleen
kohtuullensa
kohtuilleen
kohtuillensa
essive kohtuunaan
kohtuunansa
kohtuinaan
kohtuinansa
translative kohtuukseen
kohtuuksensa
kohtuikseen
kohtuiksensa
abessive kohtuuttaan
kohtuuttansa
kohtuittaan
kohtuittansa
instructive
comitative kohtuineen
kohtuinensa

Adjective

kohtuu (colloquial, indeclinable)

  1. reasonable

Declension

Indeclinable.

Adverb

kohtuu (not comparable) (colloquial)

  1. quite, reasonably
    Synonyms: see Thesaurus:melko

Derived terms

compounds
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.