käitumine

Estonian

Etymology

From käituma + -mine.

Pronunciation

  • IPA(key): /kˈæi̯tumine/

Noun

käitumine (genitive käitumise, partitive käitumist)

  1. behaviour/behavior

Declension

Declension of käitumine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative käitumine käitumised
accusative nom.
gen. käitumise
genitive käitumiste
partitive käitumist käitumisi
illative käitumisse
käitumisesse
käitumistesse
käitumisisse
inessive käitumises käitumistes
käitumisis
elative käitumisest käitumistest
käitumisist
allative käitumisele käitumistele
käitumisile
adessive käitumisel käitumistel
käitumisil
ablative käitumiselt käitumistelt
käitumisilt
translative käitumiseks käitumisteks
käitumisiks
terminative käitumiseni käitumisteni
essive käitumisena käitumistena
abessive käitumiseta käitumisteta
comitative käitumisega käitumistega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.