üür

Estonian

Etymology

From Middle Low German hü̂re, possibly via Swedish hyra. Ultimately from Proto-West Germanic *hūʀiju (hire). First attested in 1869.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈyːr/, [ˈyːr]
  • Rhymes: -yːr
  • Hyphenation: üür

Noun

üür (genitive üüri, partitive üüri)

  1. rent (a fee paid to an owner for the use of their property)
    Synonym: rent

Declension

Declension of üür (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative üür üürid
accusative nom.
gen. üüri
genitive üüride
partitive üüri üüre
üürisid
illative üüri
üürisse
üüridesse
üüresse
inessive üüris üürides
üüres
elative üürist üüridest
üürest
allative üürile üüridele
üürele
adessive üüril üüridel
üürel
ablative üürilt üüridelt
üürelt
translative üüriks üürideks
üüreks
terminative üürini üürideni
essive üürina üüridena
abessive üürita üürideta
comitative üüriga üüridega

Compounds

References

  • üür in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • üür”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • Jüri Viikberg (2016) “üür”, in [ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles [Low German Loanwords in the Estonian Language] (in Estonian) (online dictionary)
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.