õiglus

Estonian

Etymology

Compare õige (right, correct).

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈɤi̯ɡ̊lus/

Noun

õiglus (genitive õigluse, partitive õiglust)

  1. justice

Declension

Declension of õiglus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative õiglus õiglused
accusative nom.
gen. õigluse
genitive õigluste
partitive õiglust õiglusi
illative õiglusse
õiglusesse
õiglustesse
õiglusisse
inessive õigluses õiglustes
õiglusis
elative õiglusest õiglustest
õiglusist
allative õiglusele õiglustele
õiglusile
adessive õiglusel õiglustel
õiglusil
ablative õigluselt õiglustelt
õiglusilt
translative õigluseks õiglusteks
õiglusiks
terminative õigluseni õiglusteni
essive õiglusena õiglustena
abessive õigluseta õiglusteta
comitative õiglusega õiglustega
Declension of õiglus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative õiglus õiglused
accusative nom.
gen. õigluse
genitive õigluste
partitive õiglust õigluseid
illative õiglusesse õiglustesse
õigluseisse
inessive õigluses õiglustes
õigluseis
elative õiglusest õiglustest
õigluseist
allative õiglusele õiglustele
õigluseile
adessive õiglusel õiglustel
õigluseil
ablative õigluselt õiglustelt
õigluseilt
translative õigluseks õiglusteks
õigluseiks
terminative õigluseni õiglusteni
essive õiglusena õiglustena
abessive õigluseta õiglusteta
comitative õiglusega õiglustega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.