õigekeelsus

Estonian

Etymology

õigekeelne + -us

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈɤi̯ɡ̊eˌkeːlsus/, [ˈɤi̯ɡ̊eˌkeːlsus]
  • Rhymes: -eːlsus
  • Hyphenation: õi‧ge‧keel‧sus

Noun

õigekeelsus (genitive õigekeelsuse, partitive õigekeelsust)

  1. (linguistics) orthology

Declension

Declension of õigekeelsus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative õigekeelsus
accusative nom.
gen. õigekeelsuse
genitive
partitive õigekeelsust
illative õigekeelsusesse
inessive õigekeelsuses
elative õigekeelsusest
allative õigekeelsusele
adessive õigekeelsusel
ablative õigekeelsuselt
translative õigekeelsuseks
terminative õigekeelsuseni
essive õigekeelsusena
abessive õigekeelsuseta
comitative õigekeelsusega
Declension of õigekeelsus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative õigekeelsus
accusative nom.
gen. õigekeelsuse
genitive
partitive õigekeelsust
illative õigekeelsusse
õigekeelsusesse
inessive õigekeelsuses
elative õigekeelsusest
allative õigekeelsusele
adessive õigekeelsusel
ablative õigekeelsuselt
translative õigekeelsuseks
terminative õigekeelsuseni
essive õigekeelsusena
abessive õigekeelsuseta
comitative õigekeelsusega

Derived terms

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.