õhtu

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *ektago. Cognate of Finnish ehtoo.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈɤhtu/

Noun

õhtu (genitive õhtu, partitive õhtut)

  1. evening

Declension

Declension of õhtu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative õhtu õhtud
accusative nom.
gen. õhtu
genitive õhtute
partitive õhtut õhtuid
illative õhtusse õhtutesse
õhtuisse
inessive õhtus õhtutes
õhtuis
elative õhtust õhtutest
õhtuist
allative õhtule õhtutele
õhtuile
adessive õhtul õhtutel
õhtuil
ablative õhtult õhtutelt
õhtuilt
translative õhtuks õhtuteks
õhtuiks
terminative õhtuni õhtuteni
essive õhtuna õhtutena
abessive õhtuta õhtuteta
comitative õhtuga õhtutega

Antonyms

Derived terms

See also

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.